EV 107

Elagu Eesti! Antud leht sisaldab ülesvõtteid EV107-le pühendatuid kõnesid ja minu mõtteid. Viimases lõigus leiab kerge analüüsi ja kõnede võrdluse.

Hussari kõne ¹

Raudkindel usk tulevikku. Hariduse ja tarkuse usku rahvas. Eesti, sa oled maailma parim paik elamiseks! Ukraina abistamine. Vene imperialism ja kuritegelik iseloom. Putini mõrvarlik ja mordorlik loomus. Moskva usujuhtide pimedat imperialismiarmastus.

“Me pole mitte maailma äärel, vaid maailma keskel. Me oleme alati olnud siin, maailma keskel ja see teadmine annab meile õiguse vaadata tulevikku sirge seljaga” - Lennart Meri.

Pevkuri kõne ²

Rahu temaatika. Põhjamaine tasakaalukus. Kaitsetahe. Vabaduse vundament on rahva üksmeelne tahe end kaitsta. Iga okas loeb vabaduse hoidmisel.

Viilma kõne ³

Mis on rahu? Vastus sõltub sellest, millist rahu me silmas peame. Hingerahu, kodurahu, ühiskondlik rahu, rahu riikide, rahvaste vahel. Kui kasvõi üks teiste hulgast soovib rahutust, siis selle ta ka saab. Kui kõik seisaksid rahu eest, ei oleks vägivalda. Kui rahu on kõigi huvides, siis see ka saavutatakse, seepärast tuleb just sellist rahu, õiglast rahu taotleda. Rahu tähendab iseseisvust ja sõltumatust. Kui puudub vabadus, puudub ka rahu. Rahu algab meist enesest, nagu ka rahutus. Venemaa agressioon Ukrainas. Rahu on kogu ühiskonnatervise pant. Ettearvamatus röövib lootuse. Me oleme minevikust mõjutatud. Minevik ja olnu aga ei mõjuta hinge, ei mõjuta hinge pääsemist. “Peate oma hinge eest hoolt kandma” - köster Oskar Lutsu ainetele ‘Kevade’ filmist. Meie saatuse määrab lõplikult ajalikku olevikku tänasesesse päeva sirutuv igavikuline tulevik, millest on kirjutatud raamatute raamatus (piibel). Kas Yaltas 80 aastat tagasi kokkulepitud rahu oli õiglane rahu - millist rahu tahame Ukrainale, millise rahu säilitamist tahame Eestis ja millisteks ohvriteks oleme selle nimel valmis? Mitte ainult raamaturahvas, vaid ka eluraamaturahvas. “Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust, rahva pääsemine algab eluraamatust.” - Hando Runnel, Urmas Viilma. Eluraamat on pühakirja kohaselt elulooraamat, kuhu on kirja pandud kogu inimese elu läbi tema hea-ja kuritegude, rahu ja rahutuse tekitaja prisma. Jeesus ütleb: “Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile, mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab.”

“Kui ajalikus maailmas valitseb rahutus, on võimalik saavutada rahu oma südames ja hinges, uskudes sellesse paremasse maailma, mis ootab meid ees ja millest on kirjutud just selle raamatus, mis meid kujundas meid just selleks rahvaks, kes täna oma iseseisva riigi sünnipüha tähistab. Aamen.”

Merilo kõne ⁴

Rahva vabadus pole kellegi armuand, vaid see on meie esivanemate poolt meile kätte võideldud õigus ja privileeg. Vabaksoleku õigusega kaasneb praegustele ja tulevastele põlvedele kohustus pidevaks võitluseks. Keerulised ajad on muutumas ohtlikeks aegadeks. Meie ühine eesmärk on sellest karmist katsumusest taasvõitjatena välja tulla. Meil on õigus, tahe, võime ja tarkus kujundada oma tulevikku ise. Julgeoleku poliitika eesmärk on muuta igasugune agressioon teostamatuks.

Sõja võitmine ei ole mingi õõnes loosung, vaid ratsionaalne matemaatiline tehe, kus riigi vastupanuvõime võrdub kõigi kasutatavate vahendite, võitlustahte ja surmava jõu kasutamise volituste korrutisega. Kui üks neist kolmest muutujast läheneb nullile, on kaotus vältimatu.

Hirm ei ole kunagi hea kaaslane, sest võib viia argusest ajendatud alandavate lahendusteni. Meil kõigil on kelle nimel võidelda ja võita, olgu see meile arusaadavaks eesmärgiks ja elule sisuandvaks mõtteks, käimasolevas võitluses eesti rahva ellujäämise nimel.

Ainus lihtne päev oli eile, võiks olla meid uutele pingutustele motiveeriv tõdemus. See ei tohi siiski saada piiranguks unistada suurelt, tunda rõõmu pisiasjadest ja nautida elu kogu selle ilus ja võlus.

Hoidkem meeles meie esivanemate kogemustel tuginevat tõdemust, et kogu rahvas peab sõda, sõjavägi peab lahinguid. Leidkem kõik oma roll ja võtkem isiklik vastutus võiduks vajalike tingimuste kujundamisel.

Eesti ei alistu enam mitte kunagi.

Karise kõne ⁵

Riik on meie ühine pingutus, tuleb luua iga päev. “Alles seejärel saab riik sündida igal järmisel hommikul uuesti.”

Meid hoiavad riigi ja rahvana koos enesetaju ja ühtekuuluvustunne. Kui me ise inimeste vahelisi ühisosi omakasupüüdlikult lõhume, siis me lõhume ka oma identiteeti. Aga Eesti-sugusel väikeriigil peab identiteet alati olema.

Tark ja töökas rahvas - meil on läinud hästi. Oleme olnud nutikad ja uuendusmeelsed. Paraku on arengutempo peatunud või isegi langenud.

Pead tõstnud kurjus. Keegi nurjatu oleks maailmast värvid välja võtnud ja krutib maailma mustvalgeks. Aga maailm ei ole mustvalge. Hirmust ja ärevusest ei ole kasu, edasi viib nutikus ja ettevõtlikkus. Eesti peab üles leidma uued käigud.

Euroopa siinse nurga kõige eeldus on julgeolek, mis kaitseb meie vabadust. Maailma eri paigus arenevad konfliktid on omavahel seotud. Fookus tuleb hoida meie endi tugevusel, meie kui Eesti ja liitlased. Venemaa mõistab vaid jõudu ja tugevaid ei julge keegi rünnata. Seega tuleb Euroopal investeerida rohkem kaitsesse. Mitte selleks, et seda nõuab USA, vaid sellepärast, et selline on geopoliitiline reaalsus.

Julgeoleku lahutamatu osa on inimeste usaldus riigi vastu. Riik peab tunduma ja olema aus. Siis on mõistetav ka soov oma riiki kaitsta ja teda teenida. Energiajulgeolek.

Eesti majandus vajab uut käiku. Peame muutma selle nutikamaks. Võtmeküsimus pole mitte ümberjagamine, vaid suurem tootlikus. Tootlikuse kasv olgu majanduse päris siht.

Teadus majandusse. Igapäevatöö tulemuslikumaks.

Eesti ettevõtja ootab ettenähtavust ja asjaajamise vähendamist. Täna on aga ettevõtja vaade sudune ja teemärke täis.

Bürokraatia kurnab.

Kolmas vajalik samm on hariduse uuendamine. Kasutusele võtta uued tehnoloogilised lahendused.

Täna oleme silmitsi tehisaruga. Muutus saab olema suur. Uue tehnoloogia abil saab igaüks ehk õppida isikupärastatud programmi järgi. Hariduse tuum on mõtlemise arendamine, mitte pelgalt olemasoleva teadmise kinnistamine. Tark rahvas ei volita mõtlemist tehisarule.

Inimene ei pea kartma tehisaru, vaid teist inimest, kes oskab temast paremini tehisaru kasutada.

Hariduse alusvundament on lugemine. Tänavune raamatuaasta. Lugemise vastu ei teki huvi, kui ei leia õiget raamatut. Iga inimese jaoks on siin maailmas vähemalt üks lugu, mida nad loeksid kas või sada korda uuesti.

Ilma kriitilise lugemisoskuseta võib ennast hoopis rumalaks lugeda.

Tuleb osata vaadata ridade vahele ja ekraanide taha. Igas tekstis on midagi veel, vahel väga palju. Sealt võib paista ka lausvalet ja viha.

Peame vihast lahti saama. Tigedus tuleb kuhugi maandada, mitte teiste inimeste, ei võõraste ega lähedaste peale. Oskame küll rääkida ja kirjutada, kuid üha vähem kuulata ja lugeda. Enne mõtlemist ütleme. Esmalt kirjutame, seejärel loeme.

Ühiskonna vaimne tervis on kreenis, kuna on palju kiusu ja vägivalda.

“Minu siiras palve: vähem kurjust ja käremeelsust.” - Alar Karis

Headusest on alati puudu. Ei saa oodata headust, soojust, armastust, kui ise oled käre ja pire.

Tuleb leida üles uued käigud.

Kui küsitud, kuidas torm ka teid kohtles, oli vastanud Kihnu naine: Natuke sakutas.

Michali kõne ⁶

Tartu vaim ja eriline elustiil on täiesti olemas: linn on puhas, ilus, rahulik ja kodune ja hästi juhitud. Tartu on ülikooli ja intellektuaalse arengu linn.

Julgeoleku olukord. Kolm aastat sõda Ukrainas. Vastukäivat ja sokeerivat infot on palju - see teeb ärevaks ja on meile ohtlik. Tuleb aga jääda endale kindlaks. Me saame teha üht: Ukraina jõupositsioon tugevdada.

Head suhtud EU komisjoniga, Põhjala ja Läti, Leedu, Poolaga. Jõud on kõige veenvam argument Venemaa ohu vastu.

Meie peamine ülesanne on tagada Eesti vabaduse ja iseseisvuse säilimine. Selle tagamisel kompromisse Michal ei tee, see pole kaup, vaid absoluut.

Eestit ei kaitse üksnes Kaitsevägi, vaid üksnes koos Kaitseliiduga, vabade kodanike ühendus. Kaitstud olema vaid siis, kui igaüks teeb oma osa.

Me oleme pragmaatiline ja mõistlik ühiskond.

Majanduse langus on olnud pikk ja pahandav. Eesti suurim arenguvaru on innovatsioon ja ajud.

Elu on seatud nii, et eilsed otsused mõjutavad tänast ja tänased homset. Kriitikanool Isamaa pensionisüsteem lõhkumisel.

Peab tegema midagi uut. Tiigrit on vara pensionile lasta.

Energeetika - Balti riikide lahkumine Venemaa elektrivõrgust. Energia tasakaalukus - juhtuv taastuvenegia, tuumaenergia ja energiasalvestus.

Vastuseismine kõigele. Muutusvastasus. Eksportiv väikeriik peab olema muutustele avatud. Eesmärk on vabade kodanike 21. sajandi riik. Muutja peab arvastama vigadega - Michal nendib, et teeb vigu. Kas kriitikas on ratsionaalne iva või on tegu valimiskampaaniaga, küsib Michal.

On raamatuaasta. Jälle Hando Runnel: “Kiri algab kirikust, raamat algab raamatust.” Igal aastal ilmub ligi 4000 eestikeelset raamatut. Rõõm on näha, kuidas raamatukogud muutuvad ja on kogukonna keskused. See viib meid edukaks, haritud 21. sajandi rahvaks. Me kõik vastutame oma keele, meie suurima varanduse eest. Michal kutsub üles meie oma kirjandust lugema - iga päev natukene.

Lubab kiireid, aga arutatud otsuseid. Kinnitab, et valitsus on loodud meie ühiste kokkuleppeliste väärtuste kaitsmiseks.

Inimesel pidi olema kolm vanust: noorus, keskiga ja te-näete-täna-suurepärane-välja (vanadus). Eesti näeb hea välja, aga mitte suurepärane, jumal tänatud, see tähendab, et palju ja huvitav aega on meil koos veel ees. Naudime suurt pidu ja oleme tänulikud oma esivanematele, kes on pärandanud meile oma maa, oma keele, oma riigi ja oma mõtte.

Lõpetuseks

Kuigi kõned olid kõik eri sündmustel peetud ja kontekstid erinevad, siis võrralda võiks kõnesid ikka.

Esmalt tasub täheldada, presidendi kõne on traditsiooniliselt kõige oodatum ja olulisem, seepärast pole ka ime, et tegu oli ilmselt kõik laiemapõhjalise kõnega, et vast kõnetada tervet Eestit. Ometi, pean tõdema, et mulle presidendi kõne väga ei istunud. Mulle tundus, et kõne oli väga sarnane eelmise aasta kõnega, kus sarnaselt selle aasta omaga olid teemaks korduv kolmainsus: julgeolek, majandus ja haridus. Seega tundus see kuidagi igav ja juba nähtud. Samas, resoneerisid kutse innovatsioonile, vähemale kurjusele ja kärksameelsusele.

Viilma kõne puhul oli põhiküsimus rahu, mis on usklikult jumalateenistustuselt mõneti oodatav. Ometi see väga resoneeris minuga ja kõne oli huvitavaid pisidetaile täis, näiteks, et eesti rahva pääsemine algab raamatute raamatu lugemisest.

Merilo kõne oli tugev ja samuti huvitav: näiteks idee, et vastupanuvõime on korrutis kolmest tegurist ja, et hea motivatsioon pingutustele on see, et ainus lihtne päev oli eile. Samuti sai lugeda kõnest tugevat sisendumust, et rasked ajad seisavad riigikaitses ees (juba kõne ise väitis, et see on juba kohal).

Pevkuri kõne oli tabav ja konkreetne, väga kaitseministrilik. Huvitav oli, et põhjamaise maalapi ja rahva põlisuse aspektid, mida mainis Pevkur mitu korda. Kõne keskendus rahule ja kaitsetahtele, et iga okas loeb.

Hussari kõne oli vast kõige lühem, mistõttu kõne ei olnud ka kõige sisukam. Tundus kohatu mingite PISA testidega ja teiste riikide võrdluses veenda inimesi, et “Eesti on parim koht, kus elada”. Tavapärane Ukraina toetamise aspekt käis läbi ja väga jõuline Putini karakeerimine mordorlikuna ja mõrvarlikuna. Meeldis Lennart Mere mõte, et Eesti on maailma keskel, mitte ääres ja see teadmine annab õiguse sirge seljaga tulevikku vaadata.

Michali kõne oli väga poliitiline, kõige poliitilisem. Seepärast tundus see väga ebasünnis ja langeb järjestuses viimaseks. Kõne selgitas paljusid tehtud otsuseid ja püüdis selgitada, et otsused olid paratamatud ja pakutud lahendused vastasleerist on valimiskampaania või rumalus. Hurjutati mingisuguse majandusenäitajatega, et üks ja pool protsenti majanduskasvu on hea. Aga mis seal parata. Käis läbi liitlased ja koostöö, et tagada Eesti julgeolek ja Ukraina võit.

Raamatuaasta aspekti mainisid Viilma, Karis ja Michal, mis on tervitav ja oodatud, et just nemad seda tegid (miks peaks Pevkur või Merilo seda tegema). Viilma kutsus ülesse raamatute raamatuga tutvuma, Karis kutsus ülesse leidma oma raamatut ja rohkem lugema ja kuulama (mitte kohe kirjutama ja ütlema) ning Michal kutsus ülesse iga päev natuke Eesti kirjandust lugema. Kõik väga olulised ja omamoodi üleskutsed, mida ka mina tegelikult sooviks täita - kas see ka õnnestub, see on nüüd minu enda teha.

Seega minu järjestus on selline (puht isiklikust hinnangust kõne tugevusele ja sisule, mis minuga resoneerisid):

1. Viilma
2. Merilo
3. Pevkur
4. Karis
5. Hussar
6. Michal