Minu kõugutabel

Olen selle aastanumbri sees (ja tõsisemalt esmakordselt) uurinud oma kõukusid ja otsustanud teha mingil määral selgeks oma esivanemate aegruumis paiknemise. Seda eelkõige oma identiteedi selgitamiseks. Ja nagu ajaloolane ja arhivaar Priit Pirsko on öelnud, siis ‘suguvõsa uurimine on nagu alkoholism - kui korra külge tuleb, siis enam ei pääse’¹. See tõenäoliselt tähendab, et kui huvi on tekkinud, siis see ei kao, siiski mingi küllastuspunkt ikka leidub vastavalt eesmärgile. Ja kuna eesmärgiks oli lihtne esivanemate aegruumi paiknemine määrata, siis selle saavutamisega on praegune küllastuspunkt just siin.

Kõugupuu tegemiseks sobrasin kõigepealt oma mälus ja tuvastasin varasemate lähiesivanemate nimed. Seejärel leidsin Geni, kus teised inimesed on varasemad esivanemad sisestanud ja seetõttu tundus sobilik andmed sealt agregeerida. Tõden, et Geni on definitsioonilt suhtlusvõrgustik ja pole 100% tõsiseltvõetav, siis suure pildi saamiseks on andmed minu hinnangul piisavad. Seetõttu kraapisin info rekursiivselt Genist ja tegin joonised Pythonis.

Allolev joonisel ongi näha minu kõugutabel, kus iga punkt on inimene ja ühendused näitavad eelnevust/järgnevust. Y-telg näitab inimese sünniaastat ja värv näitab sünniasukohta. Inspiratsiooni on võetud siit. Kuigi mul on esivanemaid, kellel on ühine mittetriviaalne esivanem (ehk on toimunud, ilmselt mitteteadlikku, intsesti), siis info kuvamise lihtsuse huvides võib esineda ühte ja sama reaalset inimest kõugutabelis mitmekordselt.

Sünniaasta ja sünniasukoha määramine on personaalraamatute, abielusissekannete, surmaülesmärkimiste jt järgi välja selgitatud või tuletatud. See info ongi Genisse kirja pandud ja kuigi ma leidsin meelevaldseid ja põhjendamata sünniaastaid ja sünniasukohti Genist, siis valdavalt olid andmed kooskõlas reaalsete allikatega. Kuna asjad varasemas Eestis toimused kihelkondade põhiselt, siis sünniasukohtade määramine tugineb sellele ja ka maakondade jaotus põhineb ajaloolisele jaotusele. Ajaloolise jaoutuse järgi ongi mu esivanemad elanud 4 maakonnas: Tartumaal, Harjumaal, Läänemaal ja Viljandimaal.

Sektordiagramm aga ise näitabki siis kõukude paiknemise jaotust ajaloolistes maakondades. Sektorite suurused on võetud klastrite järgi, mis on selgesti eristuvad kõigutabelis. Selle järgi umbes kolmandik kõukudest elas Tartumaal (täpsemalt praeguse Jõgevamaal ja Põhja-Tartu maakonnas), kolmandik Harjumaal (Jüril ja Harkus) ja kuuendik Läänemaal (enamjaolt Kagu-Hiiumaal) ning kaheteistkümnendik Viljandimaal (Põltsamaa naabruskond täpsemalt). Kümnendik aga on mul märgitud teadmata, sest kõik kõugud ja asukohad on määramata ja ei oleks põhjendatud neid välja jätta või kuidagi paigutada. Siiski suure tõenäosusega võib selle halli kümnendiku värvida sini-must-valgeks, sest eestlased olid kõik seni teadaolevad kõugud.

Mida saab siis sellest järeldada?

Eks ikka esiteks seda, et olen maarahvast, pole n-ö võõrast verd. Teiseks näiteks olid varased esivanemad täitsa luterlased. Kolmandaks, napp enamus kõukudest elasid Eestimaa kubermangus. Neljandaks, esivanemate klastrid ütlevad näiteks, et suurem osa minu esivanemaid rääkisid keskmurret (aga ka kindlasti saarte, tartu, lääne-ja idamurret). Seega, esivanemad rääkisid enamjaolt südaeesti (põhjaeesti) murret (aga üksikud ka lõunaeesti). Vat selline on minu mooride ja vaaride kerge taust 🫡.