Seoses ühe suurima demokraatia pidupäevaga terves maailmas, EU parlamendi valimistega, mis toimus 3.-9. juunil 2024. aastal Eestis, kajastasid Eesti meediamajad tulemuste kulgu. ERR valimisõhtust jäi hea mulje. Ometi sai märgata huvitavat ERR-i eetrist. Nimelt Katariina Krjutškova reporteritöö osade inimeste arvates on ära teeninud valimisõhtu reporteritöö meistri auhinna ja seda iroonilises võtmes. Twitterist leiab lausa Toomas Hendrik Ilvese, nimetades teemavälised küsimusi õudseteks 1.
Minagi annaks talle auhinna, aga täitsa tõsiselt kohe. Miks võtta valimisõhtut tõsiselt ja oligi lõbus vaadata, kuidas valimisõhtul reporteerija küsib selliseid küsimusi. Tõden, et küsimused ei olnud kõige rohkem konteksti sobituvamad ning küsimustele oli raske ja ebameeldiv vastata, aga ega aiaaugust ei räägitud ja iseenesest täiesti õigustatud ja huvipakkuvad küsimused kõlasid.
Esimesest intervjuust Kaja Kallasega saab lugeda välja, et reporteri läks peale kindlate ja ettevalmistatud küsimustega, sest kui Kaja Kallas ei kinnitanud Macroni toetust, jätkab Krjutškova oma liini seoses Macroni toetusega. Lisaks sellele, on Kaja Kallas selgelt ärritunud küsimusega idavedude skandaali suunal, võttes ebaloomulikult pika pausi, vaadates pettunult reporteerija silmadesse, siis naeratades ja lisades pärast küsimuste eelduste ümberlükkamist küsimusega: “Tegemist on ERR-iga, jah?”, mis näitab selgelt Kallase ebamugavust. Kohmetust näitab Kallas ka intervjuu lõpus, reageerides mõruda naeratuse ja ‘mhm’-pomisemisega tänusõnadele intervjuu eest. Mis veel märgilisem on see, et intervjueerija ise terve intervjuu vältel hoidis oma joont ja ei lasknud üldse Kallase reageeringutest ennast kõigutada. Kirss tordil on reporteerija naeratus klipi lõpus.
Teine intervjuu toimus Jaak Madisoni ja Martin Helmega. Ja situatsioon, mis rullus lahti siin, võib olla isegi humoorikam kui eelnev. Asi seisneb asjaolus, et Krjutškova juhatab intervjuu sisse viitega, et tegu on konservatiivide peoga, siis laseb valla äkilise naeruköhatuse, viitab Madisonile kui ‘aga siin üks erakonna liige’ ja siis kaameramees suumib objektiivi Madisoni peale, kelle nägu ütleb rohkem kui tuhat sõna ja kelle silmad vaatavad otse kaamerasse. Isegi Martin Helme muigab, kui Krjutškova lõpuks esitab küsimuse ahistamisskandaali kohta ja Madison selle ajal on selgelt hämmeldunud näoga ja tõenäoliselt samal ajal otsib head vastust küsimusele. Ka Madison võtab ründava hoiaku, viidates Krjutškova tööle Äripäevas 2, pannes meedia usaldusväärsuse kahtluse alla ja rääkides, et ERR-s selliseid asju uurida on “mõttetu”.
Mida lõppkokkuvõtteks selle peale siis öelda? Mõlemad intervjuud olid intervjueeritavatele ebamugavad ja objektiivselt rasked - ometigi küsimused ei olnud aiaaugust ja tegu on poliitikutega, mistõttu avalik huvi on suur ning teravad küsimused on tervitatavad. Iseasi on see, kas kontekst oli õige nende küsimuste küsimiseks ehk kas seda on vaja teha ERR-i valimisõhtul. Eks see olla maitse asi.